Grammostola pulchripes ja DS hirm

*Nüüdseks 4x kestunud peale saabumist

Eile (13.06) saabus peale kuue päeva pikkust teekonda siis G-Pulchripes koju. Isend määramata "juvenile", kehaga 2cm kanti.
Esimene murettekitav märk paistis läbi karbikaane - salfakas, millesse loom pakitud, oli hallitama linud - teada on, et hallitus on tarantlitele surmav :(
Võtsin pisikese karbist välja ja üllataval kombel oli ta täie tervise juures - ülimalt sõbralik loomake, kes rahumeeli käe peal jalutab.
Ühel hetkel püüdsin teda korraks tagasi karpi panna ja siis nägin ehmatavat vaatepilti - ta jalad välkusid murdosa sekunditega - segu nagu mingist pesemise-tõmblemise-trummerdamise kompotist. Ehmusin täiega..
Hiljem hakkasin youtubest erinevaid videosid dyskenetic syndrome kohta vaatama ja olen siiani 50/50 teadmatuses, kas loom on hallitusest bakteri saanud või oli tegu pigem stressi ja vedelikupuudusega. Enda eluruumis käitub tavaliselt ja ei tõmble, seega nagu ei teagi mida arvata.. Paljudel videodel oli näha, kuidas loom puudutades lausa paanikasse läheb ja kontrollimatult tõmblema hakkab - minu pisike "Vale" õnnek nii ei tee.. Lootus on ka see, et kestumisega ta sellest paraneb - seega tuleb ta kiiresti üle toita ja pöidlaid hoida.
See, kas ta nüüd on sündroomiga või ei, ei muuda teda vähem väärtuslikuks - päevaga sain aru sellest, et pulchripes on isend, kes mul ALATI olemas peab olema :)





Dyskenetic Syndrome

Kolmanda ringi punakõrv.

Selline loomake sai siis toodud kiirkäiguga Tartust. Täitsa müstika, kuidas inimesed suhtuvad oma loomadesse ja neid puudutavasse. Ega ma ise samuti sellest loomast suurt midagi ei teadnud aga kui oli juba selge, et selline majja tuleb, oli abiks google. Senini ei olnud loomal ei mingeid eluks vajalikke tingimusi. Saareke, mis punakõrvale on väga vajalik, oli ehitatud tellistest ja oli seega 24/7 varisemisohus. Loomal ei olnud ei soojendus- ega UV lampi - ei korralikku filtrit - ei midagi.
Loom ise on algselt pärit Hiiumaalt, kus ta aga akvaariumi purunedes uut kodu vajas. Selle leidis ta Tartust. Mõnes mõttes muidugi respect, et otsiti uus kodu, mitte ei visatud looma kurat-teab-kuhu.
Ära ta siis sai Tartust igatahes toodud - pakuti kaasa ka "über-saart" aga sellest sai viisakalt keeldutud!
Õhtul sai kilps koos akvaga (200L) püsti pandud alles vastu ööd ja seega läks vett sisse niipalju, et ta ujuda saaks kuid samas veest välja ulatuks.
Järgmisel päeval sai võetu kaks prussi, kahed nurgad, vana kapi hinged, vana liivahiirte puuri võrekatus ja diivani ehitusest üle jäänud puitplaat. 2 h ja loomal oli uus kindel kuiv maapind olemas. Aru ma ei saa, kui saamatud inimesed maailmas elavad, kes mitte millegagi hakkama ei saa. Ise jäin tulemusega muidugi ülimalt rahule :D Paraku sai see küll ajutise ehitisena seniks, kuni leiab midagi silmale ilusamat. Samuti sai laualambist pisike soojaandja. Filter, mis kaasa tuli oli ligadi-logadi ja teenib praegu viimaseid päevi kilpsu akvas - seejärel läheb ta enda elupäevi veetma mu järgmisesse projekti.
Kilpsul peaks asja ära ajama lähipäevil saabuv Eheimi välisfilter ja abiks veits ka soenduspulk. Seda ei pidavat nad küll tegelikult vajama aga las tühi olla.

Kilps nimega Mull oli ca 5 aastat elanud nii, et keegi (ei esimene, ega ka viimane omanik) ei osanud looma sugu määrata. Aega kulus selleks ei rohkem ega vähem, kui minut, et saada aru, et Mull on plika, mis plika :)

Violaceuse-beebi kestumine 01.06.2011

Igaks juhuks ka siia endale kirja, millal sündmus aset leidis.

Pisikesed on praegu elutsemas topsikutes ja eile paistis võrgust pikk-pikk karvane lilla jalg - vio-titt oli vana kesta maha visanud ja sellest juba silmnähtavalt kahekordseks kasvanud. Mingi hetk püüan ka pildile aga loom nii väle, et ei tea kuidas õnnestub..

Silmamõõdu järgi oli kest ca 1cm läbimõõduga - vast-kestunud loom ise nüüd ca poole suurem:)

Need pidavatki kiire kasvuga olema ja imestada pole midagi - isu on neil tüüpidel METSIK!

Vio kest lendas Smithi omaga koos karpi - punapõlve kõrval oli vio oma küll lausa mikroskoopiline :D

ABC

Terraarium! -

Tarantli pidamiseks sobib väike terraarium mõõtudega 30cm*30cm*30cm. Suurematele liikidele ikka suurem elupaik. Sobib ka samamõõduline pet box. Kõik spetsiaalsed ja alternatiivsed majutuskohad peavad pealt kinni olema ja uksed samuti korralikult sulgetavad. Ka maapinnal elavad liigid võivad mööda klaasseina üles ronida. Ventilatsiooniavad peavad olema piisavad, et hallituse teket vältida ja hapniku juurdevool tagada. Plastkarbid, mida pudipadipodides müüakse, on sobilikud juhul, kui ventilatsiooniavad on piisavad. Liialt suur terraarium võib toitmisel natuke tülikaks kujuneda. Tarantel ei pruugi oma saaki üles leida. Asja ajab ära tiheda metallvõrguga kaetud madal akvaarium. Terraarium ei tohiks väga kõrge olla kuna tarantel saab kukkudes väga kergesti viga. Ronib kõrgemale kohale ja kukub alla, saad surnud eluka. Muidugi puudel elutsevatele liikidele on vaja kõrgemaid terraariume.

Aluspanu! -

Vermikuliiti saab suurematest aianduspoodidest. Hoiab hästi niiskust ja laseb aeglaselt veel õhku auruda. Nii hoiad niiskustaseme kontrolli all. Kui teil on palju niiskust vajav liik, siis on hallituse tekkimise vältimiseks vermikuliit hea material. Hallituse eosed võivad kopsus arenema hakata. Vermikuliit ei ole eriti looduslähedase välimusega. Samuti on vermikuliit pudeneva koostisega ja tarantlid, kes sügavaid urge kaevavad on selle materialiga natuke hädas. Sobib väga hästi kookosmuld, mida müüakse brikettidena aianduspoodides. Paned vette likku ja saad mulla. Kasutatakse ka turvast, turba ja vermikuliidi segu jne. Nii vermikuliit kui ka turvas on natuke aluselised materialid ning see aitab hallituse teket ära hoida. Iseenest mõistetavalt on terraariumil piisavalt suured ventilatsiooniavad(võrguga avad). Aluspanuks sobib ka lillemuld, millele ei ole väetist lisatud. Seedrikoort aluspanuks ei kasuta, sest ei tohi. Kui õuest midagi terrariumisse paned, siis keeda läbi. Potis pliidil või tee märjaks ja mikrolaineahju(kuivalt keerad mikrolaineahju tuksi). Igasuguseid mullas elutsevaid lisakoduloomi pole vaja. Ehk kasvavad koletisteks ja söövad tarantli ära? Loodusest ja koduaiast midagi võttes proovi võtta võimalikult kemikaalivabu(lilleväetised, kahjurimürgid) asju. Teravaid objekte terraariumisse ilmselgetel põhjustel ei panda. Kaktuseid ka ei panda.

Soojus! -

Paljudele liikidele sobib toasoojus ja eraldi elektrilisi seadmeid ei ole vaja. Kui Sinu toatemperatuur langeb palju alla sinu liigile soovitatud temperatuuri, siis peaks terraariumi eraldi soojendama. Erinevad küttekaablid, soojamatid sobivad. Ennast maasse kaevavad liigid küpsetavad ennast ära, kui küttekeha on paigaldatud terraariumi alla. Kaevuvad tarantlid kaevuvad varju otsides või liigse kuumuse eest põgenedes. Tarantel otsib instiktiivselt jahedust maa alt, sina aga oled paigaldanud küttekeha just sinna. Ära nii tee! Soojamatt kleebitakse terraariumi tagaseinale(loomulikult väljapoole). Temperatuuri jälgid termomeetriga. Termostaat reguleerib soojust ise(kontrollid termomeetrit jälgides. See lisavidin on kallis ja kergemini peetavatele liikidele ei ole termostaati vaja. Kui te avastate, et on olemas ka vahetuvad aastaajad, ehk siis on teil ka seda vidinat tarvis. Veinikülmkappi jne. Jätkem erividinad neile, kes tarantleid paljundavad. Kuniks teil seda teksti vaja läheb, elab teie lemmik rõõmsalt lihtsa küttekeha või ilma küttekehata.

Söök! -

Tarantlid on üldiselt elustoidu sööjad. Kui te saate midagi külmikust talle sisse söödetud, siis olete väga hea tarantlitoitja. Kilgid, prussakad, rohutirtsud ja muud putukad lähevad roaks. Kuna ka saagil on lõuad, siis peaks vaatama ka saagi suurust. Saak ei tohiks olla suurem kui tarantli tagakeha. Söök oskab ka hammustada. Tarantel saab jagu endast suuremast saagist. Otsusta ise, kas saaksitikas on sinu lemmikule ohtlik või mitte. Aeg-ajalt võib hiirepinkit pakkuda. Toidujäänused peab järgmine päev ära koristama. Toitmistihedus on liigiti erinev. Täiskasvanul korra nädalas kõht täis sööta on ok.

Valgustus! -

Eraldi valgustust ei ole vaja. Liigne valgus häirib tarantlit ja võib stressi põhjustada. Terraariumi otse akna alla paigutades tõuseb päikesevalguse käes temperatuur terraariumis liialt kõrgele ja õhkki läheb kiiresti liiga kuivaks. Samas peaks tarantel tajuma ööpäeva vahetumist. Paigutad terraariumi aknast kaugele, kuid nii, et mingi päevavalgus terraariumini ikkagi jõuaks. Bioloogiline kell peaks siiski toimida saama.

Mürk! -

Tarantlid on kõik mingil määral mürgised. Teadaolevalt ei ole keegi tarantlihammustusest elu ega jäset kaotanud. Kui teil on mesilase mürgi suhtes allergia, siis peaks eriti ettevaatlik olema. Tarantleid võetakse mõnikord kätte. Tavaliselt nõrgema mürgiga liike.

Tarantel ja teised koduloomad! -

Tarantlid elavad enda elukohas ja teised koduloomad on seal, kus on nende koht. Peale selle, et tarantlihammustus võib teie soojaverelisele sõbrakesele ohtlik olla, on ohuks ka karvakesed, mida tarantel ohtu aimates oma tagakehalt tagajalgadega maha hõõrub. Kõikidel tarantlitel ei ole sellist kaitsemeetodit. Need liigid, kes karvu ei hõõru on tavaliselt jällegi agressiivsemad ja tugevama mürgiga. Samuti on tarantel väga haavatav. Ka väikseima vigastuse korral jookseb tarantel verest tühjaks. Tarantli veri ei hüübi. Välisskelett on küll tugev, siiski teatud piirides. Tarantli tagakeha on väga õrn.





*Allikas: http://www.myspace.com/koduloom

Kollektsioon!

Nagu tätoveerimine, eksole!

Sai uuritud-puuritud igasugu "diilerdajaid", kes ämblikega tegelevad. Algselt sai üle-maailmselt uuritud aga kuna väljaspool EL olevad riigid kukkusid ära CITIESI dok-de pärast, jäi sõelale üks Inglismaa tegija ja teine Saksamaalt.

Mõlema inimesega sai ühendust võetud ja ka olemasolevatest liikidest nimekirjad saadud. Olgem ausad - saksa list oli MULJETAVALDAV!!! Slings, juvies, sub-adult, male's, female's, bulks, pairs... Absoluutselt KÕIK, mida hing ihkas...

Sai siis järjest hakatud liike läbi googeldama ja uuritud, milliste liikidega hakkama võiks saada. Esimene "must have" oli mul muidugi imeilus Avicularia Versicolor.

Ilus, eks? Jah, seniks, kuni selgus, et need isendid ei talu transporti ja temperatuurikõikumisi.. Tõenäosus, et loom Saksamaalt elusana sihtkohta jõuaks, oli pea olematu... Avicularia - my ass. Samas olen ma kindel, et sõidan talle kunagi kasvõi ise järgi!

Edasine valik saigi siis konkreetselt tehtud tõenäosuse põhjal - kes jõuab kõige tõenäolisemalt funktsioneerivana Eestisse. Saksamaa poolne inimene oli ise ka ääretult tore ja abivalmis ja oskas hästi soovitada - KUIGI - viimase valiku tegin ju siiski ise:)


Üle maa ja mere asusid teele Grammostola Rosea (jah, see tuumapommi tüüp) - täiskasvanud emane isend. /eeldatavasti/ :D
Rosea'd tuli pakitud karbikesest päris palju välja - siiski arvan, et tegu on nooremapoolse loomaga, kes enda täismõõtu pole veel kasvanud.


Brachypelma Albopilosum - leebe loom, keda kunagi kindlasti händeldama hakkan!
Albopilosum tuli ka ikka tõelise beebina - elame-näeme, mis ta'st sirgub!


Tapinauchenius Violaceus - sai valitud tänu enda aktiivsele elustiilile, ilusale violetsele värvusele ja sellele, et oleks keegi, kes ei oleks nii "aboreal" tüüpi :)
Hetkel on Vio küll pigem väikese sõrme suurune - aga küll ta kasvab!

25.05 Kestumine

Kestumine on siis iseenesest protsess, mille käigus tarantel end vanast skeletist vabastab. Inimkeeli siis nii, et ta kasvab koguaeg enda välise skeleti sees ja mingi hetk jääb see talle väikseks ja seega on vaja "vana nahk" koos saba ja karvadega maha visata. Enne kestumist hakkab loom toiduga pirtsutama ja lõpuks loobub se'st sootuks. Võrgutama hakkab ka - mitte sõna otseses mõttes..või siiski? Võrku panema siis - vist on nii õigem.. Pokied ja muud sellised teevad üldjuhul võrgust kookoni või koopa või "võrkkiige" ja vahetavad enda kesta seal. Smith tegi terra nurka vaiba ja ajas enda asja seal. Kuna ma teda kordagi võrgutamas (mulle meeldib see sõna :)) ei näinud, et osanud ka kestumist oodata.. Aga siiski - elamus ise kirjas siin :


Sain siis esimest korda näha kestumise tulemust oma silmaga. Kuna Smith otsustas kestuda öösel, siis protsess jäi küll nägemata aga hommikune vaatepilt terras oli omaette - 8 jala asemel oli neid 16 ja vastu vaatas tublisti kogukam ja karvasem loom :)
Kest sai kohe terraariumist välja võetud - kõik oli kombes. Mingi hetk hiljem märkasin, et osa kestast ripub loomal tagumentuse küljes ja see külvas minus veits paanikat. Bad molt? Lasin niiskuse 60%lt pikemalt mõtlemata 75%ni. Jooksuga arvuti taha ja reptile foorumisse. Sealt sain kiiret nõu (tänud xtro'le) - sooja veega niisutatud vatitikk ja rippuv kest märjaks. Tund möödas, tükk maas - õnn koduõuel!


Kest karpi ja kappi. Kunagi huvitav vaadata! :)

Punapõlve esimesed kuud.

Selline ta siis on. Uues kodus mugavalt sisse seadnud. Peidukas on pigem visuaalse efekti loomiseks ja põhimõttel, et see PEAB loomal olema. Varjub ta sinna tõeliselt harva.

Üldiselt on ta omaette ja pigem passiivne loom. Kätte pole teda kiskunud, sest näppimiseks on mul kassid ja koerad. Tarantel silmailuks justnagu akvaarium.

Kuna tarantlite põhitõde toitmise kohta on see, et söök ei tohi olla suurem, kui ämbliku "pee", siis said eelisjärjekorras talle ette antud nümfid. Need läksid krabinal ja kuigi ma verd ja vägivalda ei poolda, oli see omamoodi silmale lahe vaatemäng. Life is life and needs to be lived.


Kui smith majja sai toodud, oli ämblikega seonduv veel suht tume maa - tagantjärgi tarkus: LOE, LOE ja siis LOE veelkord. Kui ei tea, küsi! Selleks kohaks sobib jällegi imehästi reptile.ee foorum. Mida ma siis ei teadnud? Seda, et ämbliku esmaabikomplekt koosneb superliimist. Miks? Ämblik on üüüüber-õrn loom. See ka põhjuseks, miks ma teda ei kisu - kukkumine kasvõi madalalt kõrguselt võib looma tagakeha vigastada või sootuks puruneda.. KUI selline asi peaks juhtuma, siis super-attack ja perse tagasi külge. Nii vähemalt räägivad kogenumad ja targemad. Loodan, et endal pole vaja kunagi seda järgi proovida.

Blaptica Dubia

ehk siis TOIT!

Koos ämblikuga võtsin siis ka neid karbitäie - segu nii emastest, isastest kui nümfidest. Koduks tavaline klaaskast ca 20L ja sisse munarestid.

Dubiad olid mu valik nr 1, sest nad ei roni mööda klaasi ja seega ei pea "kodul" kaant peal olema. Eluks sobiv temperatuur on selline harju-keskmine keskküttega korteri temperatuur. Sigivad nad muidugi soojaga paremini ja seega küljele soojendusmatt! Just küljele, mitte alla!

Toiduks läheb kõik - alates kalatoidust, lõpetades puu- ja juurviljadega.


Dubia davaar kokku - kasutatud klaaskast 3€, soojendusmatt exo terra 10€, munarestid tasuta. Karbitäis elajaid ise 5€.

Uus avastatud lemmik - tarantel!

Ma ausaltöeldes isegi ei tea ega mäleta, mismoodi ma sellele mõttele tulin aga ühel veebruarikuu päeval avastasin end reptile.ee foorumist ämblike teemat lugemas. Iseenesest oli täitsa müstiline, et inimestel sellised loomad kodus elutsevad. Siiani olin neid näinud ainult filmides ja mõnikord nt Nationali kanalil mõnd saadet vaadates.
Esmalt jäi mulle silma rohelistele sobiv Grammostola Rosea - ehk siis Tšiili roosa. Reptile kasutaja Skulptor iseloomustas selda looma väga värvikalt, öeldes, et see loom elaks ka tuumaplahvatuse üle :)
Teiseks avastasin kohe ka Brachypelma Smithi e. Mehhiko Punapõlve, kes oma vähe kirkamate värvidega rohkem muljet avaldas. Samas oli Smithi ka pisut noorem - huvitav ju näha, kuidas loomake kasvab.
Võtsin siis ühendust inimesega, kelle kuulutused üleval rippusid (tervitused Skulptorile) ja vastupidiselt tema soovitustele alustada reptiilia-maailmas tuumapommi-kindla Roseaga, sai minu esimeseks lemmikuks siiski Punapõlv.


Ei olnud ma paraku mõelnud aga selle peale, et loomale vajalik söögikraam ju ka omaette elama panna. Seega sai lähipäevil kibekähku Okidokist otsitud mõraga akvaarium ja prussakad said ka endale siis elamisväärse pinna!
Terraarium oli soetatud enne ämbliku kojutoomist - praeguseni teenib teda siis 30x30x20 klaasterra ja ruumi ringi liikuda on piisavalt. Lauteri tn-lt sai juurde muretsetud termo/hügromeeter, pikad pinsetid (prussakaid ma eluilmas ei puutu), jooginõu ja peidukas. Kogu lõbu - alates ämblikust, lõpetades pudi-padiga, läks kokku umbes 130€.. Päris kallis lõbu, kui tagantjärgi mõelda.....


Terraarium sai midagi analoogset.

Sisse läksid siis sellised asjad:

Termo/hügromeeter
Parajalt pikad pinsetid
Jooginõu mille sisse tuleb omakorda nt kivi panna, et ämblik ära ei upuks! /neil on kopsud keha all.
Peidukaks panin algul lillepoti aga see riivas silma - asemele sai selline koobas!
Aluspanuks BioTerra Coco-fiber - jälgida tuleks, et aluspanu oleks kiududest, mitte laastudest.
Kunsttaime panin ka sisse mingi suvalise.

Üldpilt sai suht viisakas!